Jätkan meie Itaalia reisi muljetega. Ärkasime Toskaana pealinnas Firenzes ja võtsime suuna maale.
Pidime kell 10 korterist lahkuma. Veidi ebameeldiv oli see, et natuke enne kümmet oli koristaja ukse taga, et millal me lahkume? Õnneks olime just lahkumas, aga võiks ikka lubatud ajani vähemalt oodata.
Valisime sellise koha:
Seejärel otsisime üles kuulsa Firenze katedraali (Duomo). Oleks tahtnud ka torni ronida, kuid sinna saamiseks oli väga pikk järjekord ning meil oli peagi aeg suunduda rongijaama. Käisime enne veel mõnes suveniiripoes.
Firenze rongijaam on väiksem kui Milano oma, kuid nagu ikka tuleb kaua oodata, et teada saada, milliselt perroonilt rong läheb. Lõpuks see info siiski tuli ja saime end sisse seada täiesti tühja rongi. 45 minuti pärast olimegi Arezzos ning kohe rongijaama juurest leidsime üles ka auto rendifirma, kus meil oli auto kinni pandud. Aga seal oli siesta aeg.
Võtsime üle tee asuvas kohvikus capuccinod. Kuigi olime kohe üle tee, oli enne meid juba väike järjekord kogunenud. Me ei viitsinud liiga vara passima minna ja ega meil kiiret otseselt ei olnud. Itaalias ei tasu ju kiirustada.
Järjekorras seistes piilusime autosid, mis seal samas väikese platsi peal ootusvalmis seisid, et milline võiks meie oma olla. Fiat paistis täitsa kobe näiteks, aga ma polnud julgenud millegipärast seda valida. Arvasime, et meie oma on ilmselt Ford Fiesta ja oligi. Meil vedas, sest saime tasuta upgrade´i ehk bensiini asemel diiselauto. Diisel oli veidi odavam (natuke alla 1,5€ liiter) ja peaks ju vähem kütet ka võtma.
GPS oli meil kodust kaasas, sest rendifirmad küsivad liiga palju selle eest (u 10 eurot päevas) ja vaevalt neil eestikeelset ka pakkuda on. Meie aga Urvega nii harjunud. Panime ööbimiskoha aadressi sisse ja esimene väike roadtrip võis alata!
Vahemaa oli u 30km ja Urve lubas, et oleme u 40 minutiga kohal. Olime küll maal, kuid väike asula järgnes väiksele asulale. Siiski oli ka palju põlde, sest tegemist ikkagi põllumajanduspiirkonnaga. Viinamarjaistandused, oliivid, mingid suurte lehtedega kapsa moodi asjad, mais, päevalilled – kahjuks ära õitsenud ja nukralt longu vajunud, ootasid lõikust.
Perenaine oli meile ka koogi küpsetanud.
Lisaks saime palju vajalikku praktilist infot – 10km kaugusel asus odav pood Eurospin, mis meile meenutas Lidlit ja üllatas väga hea valikuga. Ning 4km kaugusel öömajast oli super toidukoht, kuhu kohe sööma suundusime – Il Rifugio Di Bucche.
Sellest sai meie igaõhtune söögikoht, kuhu me lihtsalt ei suutnud minemata jätta! Kuigi meil oli köögiga elamine ja mõtlesime vahest ka õhtusöögi seal teha. Samas olid meil pikad väsitavad päevad ning tahtsime nagunii ka Itaalia sööki süüa. Meil kujunes alguses oma laud ning meid teenindas alati üks teenindaja, kes teised teenindajad meie juurest lausa ära ajas.